1<sect1 id="ai-cpoles"> 2<sect1info> 3<author 4><firstname 5>Jason</firstname 6> <surname 7>Harris</surname 8> </author> 9</sect1info> 10<title 11>Taevapoolused</title> 12<indexterm 13><primary 14>Taevapoolused</primary> 15<seealso 16>Ekvaatorilised koordinaadid</seealso> 17</indexterm> 18<para 19>Taevas paistab triivivat idast läände, tehes täistiiru 24 <link linkend="ai-sidereal" 20>tähetunniga</link 21>. Selle põhjus peitub Maa pöörlemises ümber oma telje. Maa pöörlemistelg lõikub <link linkend="ai-csphere" 22>taevasfääriga</link 23> kahes punktis. Need ongi <firstterm 24>taevapoolused</firstterm 25>. Kui Maa pöörleb, jäävad need punktid taevas ikka samale kohale, nii et kõik teised taevalaotuse punktid paistavad ümber nende tiirlevat. Taevapoolused on ühtlasi <link linkend="equatorial" 26>ekvaatorilise koordinaatide süsteemi</link 27> poolused, mis tähendab, et nende <firstterm 28>kääne</firstterm 29> on +90 ja -90 kraadi (vastavalt põhja- ja lõunataevapoolusel). </para 30><para 31>Põhjataevapooluse koordinaadid on praegu enam-vähem samad heleda tähe <firstterm 32>Põhjanaela</firstterm 33> koordinaatidega (muide, ladina keeles tähendabki selle nimi Polaris <quote 34>poolusetähte</quote 35>). Seetõttu armastavad näiteks meresõitjad väga kasutada Põhjanaela: see osutab alati horisondil põhjasuunda ning pealegi on tema <link linkend="horizontal" 36>kõrgus</link 37> alati (peaaegu täpselt) võrdne vaatleja <link linkend="ai-geocoords" 38>geograafilise laiuskraadiga</link 39>. Siiski on Põhjanael nähtav ainult Maa põhjapoolkeral. </para 40><para 41>Põhjanael on pooluse lähedal siiski puhtalt kokkusattumuse tõttu. Tegelikult asub ta tänu <link linkend="ai-precession" 42>pretsessioonile</link 43> pooluse lähedal astronoomilises ajaarvestuses ainult väga lühikest aega. </para> 44<tip> 45<para 46>Ülesanded:</para> 47<para 48>Kasuta akent <guilabel 49>Objekti otsimine</guilabel 50> (<keycombo action="simul" 51>&Ctrl;<keycap 52>F</keycap 53></keycombo 54>) Põhjanaela asukoha määramiseks. Pane tähele, et tähe kääne on peaaegu (aga mitte päris täpselt) +90 kraadi. Võrdle nüüd Põhjanaela kõrgust oma asukoha geograafilise laiuskraadiga. Need jäävad alati ühe kraadi sisse. Nad ei ole päris ühesugused, sest Põhjanael ei asu täpselt pooluse kohal. (Pooluse saad määrata, kui lülitad sisse ekvaatorilised koordinaadid ning vajutad üles-nooleklahvi, kuni taevas enam ei pöörle.) </para 55><para 56>Kasuta tööriistariba hüpikkasti <guilabel 57>Ajasamm</guilabel 58> ja sea seal väärtuseks 100 sekundit. Nüüd näed, kuidas kogu taevalaotus keerleb ümber Põhjapooluse, täht ise jääb aga peaaegu täielikult liikumatuks. </para 59><para 60>Nentisime, et taevapoolus on ekvaatorilise koordinaatide süsteemi poolus. Mis on sinu arvates horisondilise (kõrguse-asimuudi) koordinaatide süsteemi poolus? ( <link linkend="ai-zenith" 61>Seniit</link 62>) </para> 63</tip> 64</sect1> 65