1<sect1 id="ai-parallax"> 2<sect1info> 3<author 4><firstname 5>James</firstname 6> <surname 7>Lindenschmidt</surname 8> </author> 9</sect1info> 10<title 11>Parallaks</title> 12<indexterm 13><primary 14>Parallaks</primary 15></indexterm> 16<indexterm 17><primary 18>Astronoomiline ühik</primary 19><see 20>Parallaks</see 21></indexterm> 22<indexterm 23><primary 24>Parsek</primary 25><see 26>Parallaks</see 27></indexterm> 28 <para 29><firstterm 30>Parallaks</firstterm 31> on vaadeldava taevakeha asukoha näiv muutumine, mida põhjustab vaatleja asukoha erinevus. Seda võib piltlikult selgitada näiteks nii: tõsta käsi otse ette õla kõrgusele, nii et mingi objekt toa teises otsas jääks käe taha. Nüüd kalluta pea paremale ja näed, et käsi jääb objektist vasakule. Kui kallutad pea vasakule, jääb käsi objektist paremale. </para> 32 <para 33>Kuna Maa tiirleb ümber Päikese, vaatleme taevast pidevalt muutuvast ruumipunktist. Seepärast võiks oodata <firstterm 34>aastaparallaksi</firstterm 35>, mille puhul lähemate taevakehade asukohad paistaksid vastavalt meie liikumisele ümber Päikese edasi-tagasi <quote 36>laperdavat</quote 37>. Nii see ka tegelikult on, kuid vahemaa isegi kõige lähema täheni on nii suur, et selle avastamiseks tuleb teleskoobiga väga hoolikalt vaatlusi korraldada<footnote 38><para 39>Juba Vana-Kreeka astronoomid tundsid parallaksi, ent kuna nad ei suutnud tabada aastaparallaksi tähtede asukohtade puhul, tegid nad järelduse, et Maa ei liigu ümber Päikese. Nad ei mõistnud aga, et tähed on Päikesega võrreldes meist miljoneid kordi kaugemal, mistõttu parallaksi pole palja silmaga võimalik tuvastada.</para 40></footnote 41>. </para> 42 <para 43>Tänapäevased teleskoobid võimaldavad astronoomidel kasutada aastaparallaksi trigonomeetria abil meid tähtedest lahutava vahemaa väljaarvutamiseks. Astronoomid mõõdavad ülitäpselt tähe positsiooni kahel erineval ajahetkel, mida lahutab teineteisest kuus kuud. Mida lähemal asub täht Päikesele, seda suurem on tema näiv asukohamuutus kahe ajahetke vahel. </para> 44 <para 45>Kuue kuuga on Maa läbinud pool oma teekonnast ümber Päikese ja selle ajaga on Maa positsioon muutunud kahe <firstterm 46>astronoomilise ühiku</firstterm 47> võrra (lühend a.ü.; 1 a.ü. võrdub Maa ja Päikese vahemaaga ehk ligikaudu 150 miljoni kilomeetriga). See võib tunduda päris pika vahemaana, kuid isegi Päikesele lähima täheni (alpha Centauri) on tervelt 40 <emphasis 48>triljonit</emphasis 49> kilomeetrit! Seepärast on aastaparallaks väga väike, tavaliselt väiksem kui üks <firstterm 50>kaaresekund</firstterm 51>, mis on kõigest 1/3600 kraadi. Käepärane tähtede kauguse mõõtühik on <firstterm 52>parsek</firstterm 53>, mis kujutab endast lühendit väljendist "PARallaksi kaareSEKund". Üks parsek on vahemaa täheni, mille aastaparallaks on üks kaaresekund. See võrdub 3,26 valgusaastaga ehk 31 triljoni kilomeetriga<footnote 54><para 55>Astronoomidele meeldib see ühik nii väga, et tänapäeval on kasutusel ka <quote 56>kiloparsekid</quote 57> galaktiliste ning <quote 58>megaparsekid</quote 59> galaktikatevaheliste vahemaade mõõtmiseks, kuigi tegelikult on sellised vahemaad liiga suured, et võimaldada parallaksi tegelikult jälgida. Selliste vahemaade määramiseks kasutatakse sootuks teisi meetodeid.</para 60></footnote 61>. </para> 62</sect1> 63