1<sect1 id="ai-parallax">
2<sect1info>
3<author
4><firstname
5>James</firstname
6> <surname
7>Lindenschmidt</surname
8> </author>
9</sect1info>
10<title
11>Parallaks</title>
12<indexterm
13><primary
14>Parallaks</primary
15></indexterm>
16<indexterm
17><primary
18>Astronoomiline ühik</primary
19><see
20>Parallaks</see
21></indexterm>
22<indexterm
23><primary
24>Parsek</primary
25><see
26>Parallaks</see
27></indexterm>
28 <para
29><firstterm
30>Parallaks</firstterm
31> on vaadeldava taevakeha asukoha näiv muutumine, mida põhjustab vaatleja asukoha erinevus. Seda võib piltlikult selgitada näiteks nii: tõsta käsi otse ette õla kõrgusele, nii et mingi objekt toa teises otsas jääks käe taha. Nüüd kalluta pea paremale ja näed, et käsi jääb objektist vasakule. Kui kallutad pea vasakule, jääb käsi objektist paremale. </para>
32 <para
33>Kuna Maa tiirleb ümber Päikese, vaatleme taevast pidevalt muutuvast ruumipunktist. Seepärast võiks oodata <firstterm
34>aastaparallaksi</firstterm
35>, mille puhul lähemate taevakehade asukohad paistaksid vastavalt meie liikumisele ümber Päikese edasi-tagasi <quote
36>laperdavat</quote
37>. Nii see ka tegelikult on, kuid vahemaa isegi kõige lähema täheni on nii suur, et selle avastamiseks tuleb teleskoobiga väga hoolikalt vaatlusi korraldada<footnote
38><para
39>Juba Vana-Kreeka astronoomid tundsid parallaksi, ent kuna nad ei suutnud tabada aastaparallaksi tähtede asukohtade puhul, tegid nad järelduse, et Maa ei liigu ümber Päikese. Nad ei mõistnud aga, et tähed on Päikesega võrreldes meist miljoneid kordi kaugemal, mistõttu parallaksi pole palja silmaga võimalik tuvastada.</para
40></footnote
41>. </para>
42 <para
43>Tänapäevased teleskoobid võimaldavad astronoomidel kasutada aastaparallaksi trigonomeetria abil meid tähtedest lahutava vahemaa väljaarvutamiseks. Astronoomid mõõdavad ülitäpselt tähe positsiooni kahel erineval ajahetkel, mida lahutab teineteisest kuus kuud. Mida lähemal asub täht Päikesele, seda suurem on tema näiv asukohamuutus kahe ajahetke vahel. </para>
44 <para
45>Kuue kuuga on Maa läbinud pool oma teekonnast ümber Päikese ja selle ajaga on Maa positsioon muutunud kahe <firstterm
46>astronoomilise ühiku</firstterm
47> võrra (lühend a.ü.; 1 a.ü. võrdub Maa ja Päikese vahemaaga ehk ligikaudu 150 miljoni kilomeetriga). See võib tunduda päris pika vahemaana, kuid isegi Päikesele lähima täheni (alpha Centauri) on tervelt 40 <emphasis
48>triljonit</emphasis
49> kilomeetrit! Seepärast on aastaparallaks väga väike, tavaliselt väiksem kui üks <firstterm
50>kaaresekund</firstterm
51>, mis on kõigest 1/3600 kraadi. Käepärane tähtede kauguse mõõtühik on <firstterm
52>parsek</firstterm
53>, mis kujutab endast lühendit väljendist "PARallaksi kaareSEKund". Üks parsek on vahemaa täheni, mille aastaparallaks on üks kaaresekund. See võrdub 3,26 valgusaastaga ehk 31 triljoni kilomeetriga<footnote
54><para
55>Astronoomidele meeldib see ühik nii väga, et tänapäeval on kasutusel ka <quote
56>kiloparsekid</quote
57> galaktiliste ning <quote
58>megaparsekid</quote
59> galaktikatevaheliste vahemaade mõõtmiseks, kuigi tegelikult on sellised vahemaad liiga suured, et võimaldada parallaksi tegelikult jälgida. Selliste vahemaade määramiseks kasutatakse sootuks teisi meetodeid.</para
60></footnote
61>. </para>
62</sect1>
63